Uusim ülilainurk jätkab Tamroni viimase aja traditsioone: kõrge ehituskvaliteet, kvaliteetne optika, pildistabilisaator. Bajonett metallist, nupud paigutatud loogiliselt ja mugavalt. Tihendid on ilmastikukindlad, konstruktsioon soliidne. Üllatav oli esialgu, kui raske (1100g) on objektiiv; kuid valgusjõul on oma hind – rohkem klaasi. Hiljem raskusega harjub ja pigem on tegu eelisega: vähem võimalusi nn pilti ära väristada.

Üks väga oluline erinevus teiste objektiividega võrreldes on filtrikeerme puudumine. Vaikimisi seega filtreid kasutada ei saa (alati võib muidugi custom-lahenduse teha; varem või hiljem on ka tarvikute tootjad alati millegagi lagedale tulnud sellistes olukordades).

Kui lai on 15mm? Ikka päris (“varbad kipuvad pildile jääma, kuigi küünarnukid päris mitte”) lai. Leidsin end enamus ajast pildistamas 15mm peal – ehk nii laia nurgaga kui võimalik. Nii maastikel kui siseruumides jääb pildile väga-väga palju. Moonutusi veidi on (vt ülemist interjööripilti), kuid need on vajadusel tarkvaraliselt kergelt korrigeeritavad.

Tamron 15-30mm puhul räägime tavalisest lainurgast mitte nn fisheye-optikast (taotluslikult “võimendatud” ülilainurk). Mida keerukam objektiivi konstuktsioon, seda raskem on moonutusi vältida. Fiksobjektiivil lihtsam, suumobjektiivil raskem. Mida aeg edasi, seda paremini on suudetud probleemseid aspekte selliste objektiivide puhul lahendada. Nii laia nurga puhul, nagu 15mm on traditsiooniliselt järgmised murekohad:

• mitteteravad nurgad
• CA kontrastsetel aladel (samuti just nurkades)
•  moonutused (nn “tünn” ja “padi”)
• pehme joonis lahtise avaga

Sarnaste näitajatega objektiivide puhul on tänaseni üheks hinnatumaks tööriistaks olnud Nikkor 14-24/2.8. Ka Canonil on midagi sarnast pakkuda (16-35/2.8) ja samuti Sigmal (15-30/3.5-4.5(valgusjõudu vähem)), nii et just nende objektiividega konkureerib ka Tamroni uus ülilainurksuum.

Pildistabilisaatorit ükski konkurent ei paku, siinkohal näen kahte peamist põhjust, miks stabilisaatorit võiks nii laia nurga puhul kasutada: 1) käest filmimine 2) väga pimedas pildistamine. Tavaolukorras stabilisaatorit nii laia nurga puhul olulist effekti ei anna, eriti arvestades uuemate kaamerate sensorite võimekust kõrge tundlikkusega kvaliteetset pilti teha.

Tamron 15-30mm objektiivi klaas on kirgas ja kvaliteetne, seega sensorile projekteeritud kujutis terav ja värviküllane. Lahtise avaga on joonis nurkades pehmem kui keskel; samuti esineb kromaatilist aberratsiooni (oleneb väga palju valguse iseloomust: suunast, intensiivsusest, kontrastsusest).

Lahtise avaga (F/2.8) on joonis üldiselt väga hea; küllusliku valguse puhul võib ava muidugi veidi kinni keerata – teravus (nurkades oluliselt) paraneb.

Mööndustega saab objektiivi kasutada mõningateks lähivõteteks (vt pilti lepatriinuga; makrovõteteks tuleks aga siiski kasutada spetsiaalset makroobjektiivi). Lahtise ava puhul saame rääkida ka bokeh-ist, mida üheksal juhul kümnest sellise objektiivi puhul teemaks ei võeta.

Autofookuse iseloom sarnaneb teiste kaasaegsete objektiividega – see on vaikne, kiire ja täpne. Lugesin enne testimist internetist ülevaateid ja ootuspäraselt kaebasid nii canonistid kui nikonistid “aeglase” fookuse üle tamroni puhul; kahjuks ei olnud võimalik endal kõiki neid samaaegselt proovida, kuid kui kiirusevahe peakski olema, siis ilmselt minimaalne.

Käsifookust kasutasin ülivähe – kaamera saab fokusseerimisega nii laia nurga puhul palju paremini hakkama kui inimsilm.

Meeldis:

• ehituskvaliteet
• pildikvaliteet
• võimalus küllalt lähedale fokusseerida annab võimaluse loovateks lainurkpiltideks
• raske objektiiv lisab stabiilsust pildistamisel
• terav ka lahtise avaga

Ei Meeldinud

Vastuvalguse suhtes on objektiiv siiski üsna tundlik. Optiline konstruktsioon seda muidugi soodustab (väljaulatuv väline lääts). Mida kinnisem on ava, seda silmatorkavamad on “flare’d” (mitmevärvilised täpid-laigud fotol). Tihtilugu näevad need isegi päris kunstipärased välja, seega teatud kontekstis on need läätsepeegeldused tervitatavad; detailirikkal fotol tuleb aga arvestada väikese ajakuluga nende eemaldamiseks.

Tamron 15-30mm F/2.8 on kindlasti sobiv objektiiv nii loodusesõpradele kui arhitektuuripildistajatele.

SP (Super Performance) märk objektiivil on seal taaskord põhjusega – sarnaselt teistele SP objektiividele, mis viimastel aastatel välja on tulnud (24-70/2.8VC, 70-200/2.8VC), pakub ka Tamron 15-30/2.8VC suurepärast pildikvaliteeti, kiiret/täpset autofookust ja väga head ehituskvaliteeti.