Esmakordselt puutusin ma sellise firmaga nagu Technics kokku juba kaugel nõukogude ajal, kui selle makid ja raadiod laiutasid uhkelt komisjonipoodide riiulitel koos oma Sony, JVC, Sharpi ja Panasonicu “kolleegidega”. Mõned neist nimedest on tegijad veel tänagi, kuid enamus on olnud sunnitud mingis suunas spetsialiseeruma.

Technics’i osaks audiomaailmas on ilmselt saanud plaadimängijad ja kõrvaklapid – vähemalt on need tooted suutnud tungida minu audiofiilsesse inforuumi.

Minu jaoks tähendab see, et ettevõttel on pretensioone pakkuda midagi enamat kui masstoodangu ja üsna aus indikaator on selle kohta firma hinnapoliitika.

Olgugi, et aeg-ajalt liiguvad näiteks kõrvaklapifännide seas legendid imeheadest klappidest, mis on saadaval vaid kümnekonna dollari-euro eest, siis reeglina on tegu haibiga ning antud klappide helikvaliteet on väga hea ainult selle hinnaga võrreldes.

Aga liigume nüüd üldharivalt jutult konkreetsete klappide juurde tagasi.

 

Technics EAH-AZ60M2 välimus

Arvestades, et Technics AZ60M2 puhul on tegemist juhtmevabade kõrvaklappidega, siis oleks mul aus arvustada nii klappe, kui ka nende laadimiskarpi.

Alustame, siis viimasest ja võrreldes näiteks Apple AirPods Pro klapikarbiga, on Technics’i oma pikk, sale ja kandiline. Kätte võtta on seda mugav ehk näppude vahelt see minema ei lupsa.

AZ60M2 kõrvaklapid ise on võrreldes jällegi AirPods Pro mudeliga üsna isased st kobakad ja oma mõõtmetelt pigem sinna Sony tippmudelite poole. Nii karbi kui klappide peal ilutseb uhkelt Technics logo, mis vaatajale mingil juhul kahe silma vahele ei jää.

Kui reeglina on juhtmevabad kõrvasisesed klapid, kas mustad, valged või hõbedased, siis Technics’i omad olid väärikalt tumesinised ja laiast massist niimoodi eristuvad.

Kujsuures sinised on isegi ka klappidega kaasas olevad silikoonotsikud. Nende puhul on Technics õige heldekäeline olnud, sest komplektis on kaasas kokku seitse paari otsikuid!

Eriti rõõmsad peaksid olema väiksema kõrvakanali omanikud, sest XS- ja S-suuruses klapiotsikuid oli mõlemaid lausa kaks paari – ühed pikemad ja teised lühemad. Mulle sobisid suurepäraselt klappidele juba paigaldatud M-suurusega otsikud.

Technics Audio Connect rakendus

Ilma tarkvarata polegi juhtmevabad kõrvaklapid nagu õiged klapid ning Technics on igatahes sellega minu meelest tublit tööd teinud.

Kui “Technics Audio Connect” rakendust võrrelda konkurentide omadega, siis minu silmale sarnaneb see oma võimaluste poolest nii Sony kui Sennheiseri omadele.

See tähendab, et seadistus võimalusi on piisavalt palju, tarkvara on intuitiivne ja silmale kena vaadata. Võib-olla visuaalselt on Technicsi tarkvara Sony omast kaunim, kuigi mõlemad pärinevad Tõusva Päikese Maalt.

Samas, olgem ausad, ega me nagunii kuigi tihti klappide sätetes ei sori. Või vähemalt keskmine tarbija ei tee seda kuigi tihti. Reeglina sätitakse heli oma kõrvale sobivaks ja nii jääb. Ehkki sellise loogika järgi ei peakski ehk kõrvaklappide helist kui sellisest rääkima, aga me teeme seda siiski.

 

Heli

Minu jaoks on Technics EAH-AZ60M2 heli nende juhtmevabade kõrvaklappide trump!

Ehkki nagu öeldud, siis võib seda rakenduse abil küll tuunida, aga kahjuks ühegi tarkvara abil päris s…st ikkagi saia ei tee. Ja mina isiklikult ei hakanud neid sätteid eriti üldse näppima.

Ok, tegelikult valisin sätetest vokaalmuusikale sobiva, sest ise eelistan just sedasorti muusikat kuulata – olgu siis tegu klassikalise muusika või jazziga. Ja see Technics’i signatuurheli mulle meeldis, isegi väga.

Piisavalt detailne, aga mitte kõrvu väsitav, veidi nagu soe, aga mitte siirupiselt lääge, nii kõrged, keskmised kui madalad on kõik üsna kenasti kokkukõlama pandud. Selline küps heli küpsetele ja kogenud kõrvadele.

Olgem ausad, ega kogenematud kõrvad, mida näiteks Beats klappidega aastaid on piinatud, enam erilisi nüansse muusikas eristada ei suudagi. Kuigi, mis siis salata, oma Superbass-plussi pakub ka Technics.

Proovisin seda testi mõttes ka ise ja korraga oli muusikale nagu paks villane müts pähe tõmmatud – kõik oli kuidagi udune ja seda mitte heas mõttes.

Kui nüüd konkurentidega võrrelda, siis näiteks Apple’i helipilt on Technics’i omaga võrreldes kuidagi steriilne ja tehniline st pole sellist musikaalsust. Sony WF-1000XM4 helipilt aga tundus Technics’i kõrval kuidagi tumedavõitu. Avarust jälle on rohkem Apple’i klappide helipildis, Technicsi oma tundub nende kõrval ehk veidi kammerlik.

 

Technics EAH-AZ60M2 kõrvaklappide kasutamine

Kaasaegsed kõrvaklapid on midagi palju enamat, kui lihtsalt muusikakuulamisvahendid. Nende abil saad kommunikeeruda ülejäänud maailmaga, samas need ka summutavad Sind ümbritseva maailma helid, kui sa seda vaid soovid. Või lasevad neid helisid läbi täpselt niipalju nagu sa seda vajad.

Ühesõnaga, räägime siin mürasummutusest ja nö läbipaistvusrežiimist (Transparency), mis võimaldab meil lisaks muusikale/podcastidele kuulda ka meid ümbritsevaid helisid. Selles osas peab Technics paraku Apple’i klappidele alla vanduma. Mitte, et see osa oleks neil kuidagi halb või puudulik, vaid lihtsalt Apple on selles osas konkurentidest pea- kui mitte mäekõrguselt üle. IMHO.

Tegelikult on Technics klappidel juba üsna hea passiivne mürasummutus, et näiteks Kaarli puiesteel jalutades ei tunginud mööduva intensiivse liikluse müra minu muusikaelamust segama. Proovides, aga kodus näiteks läbipaistvusrežiimi, siis kuulsin ma vaiksemates kohtades ka seda, mida naine seina taga köögis rääkis. Pole põrmugi paha!

Technics ise oma tootelehel peab nende klappide üheks trumbiks Multipoint-ühendust, mis tähendab, et saab sujuvalt vahetada ühenduses olevaid seadmeid. Näiteks istudes arvuti taga ja kuulates arvutist mussi, siis saab klappe kasutades ka vastata telefonikõnele. Või iPadist juutuubi vaadates saad samuti vastata saabuvale kõnele.

Ütleme siis nii, et päris sujuv see ühendus siiski ei ole ning selle valutule kasutamisele peab eelnema väike õppimistsükkel, kuid kokkuvõttes mitte midagi keerulist.

Omaette peavalu valmistas mulle kõrvaklappide puutetundlikus st klappidele koputamine erinevate funktsioonide kasutamiseks. Samas, siin ei süüdista ma Technics’it, vaid tehnoloogiat kui sellist.

Pea igakord kui ma oma töntside sardellidega klappe kindlamalt kõrva sättisin, siis arvsid need, et mul on neile mingi sõnum ning reageerisid vastavalt sellele, kas muusikat peatades või järgmisele loole liikudes vms.

Terane lugeja võib siin nüüd muidugi küsida, et kas siis klapid hästi kõrvas ei püsi, et neid pidevalt sättima peab. Siin aga olen ma enesekriitiline ning näitan näpuga oma ebastandardsetele kõrvadele. Tegelikult püsivad need klapid hoolimata oma suurusest ja kaalust kõrvas üsna kenasti, kuid tõkkejooksu ma nendega siiski ei jookseks ning hevikontserdil lava ette moššima ka ei roniks.

Ahjaa, eraldi tahaks veel esile tõsta helikvaliteeti telefonikõne ajal – jutt oli nii selge ja vali nagu räägiks helistaja minuga kõrvaltoast. Siin tegi Technics küll Sonyle selgelt pähe vähemalt minu isiklikule kogemusele toetudes. Võibolla jäi siin alla ka Apple…

Üks oluline osa juhtmevabadest klappidest on ka selle aku. Ka siin võib Technicsile kiitust jagada, minu kuulamistiheduse juures pidasid need järgmise laadimiseni vastu vähemalt terve nädala.

 

Kokkuvõtteks

Mina neid kõrvaklappe päris algajale ei soovitaks – lihtsalt selle pärast, et mulle meenub üks vanasõna sigadest ja pärlitest. Eriti kui arvestada nende hinda, mis on pea sama nagu Apple AirPods Pro mudelil. Koolitamata kõrv lihtsalt ei suuda tabada neid helinüansse, millest oleks ju kahju.

Samas pakuvad Technics AZ60M2 juhtmevabad kõrvalapid niivõrd palju tehnilisi hüvesid, nagu mürasummutus, läbipaistvusrežiim, Multipoint, LDAC tugi, et kokkuvõttes on tegu klappidega, mis võivad täiesti kompleksivabalt rinda pista maailma juhtmevabade kõrvasiseste klappide paremikuga ning see, kes seal kaotajaks jääb on enam kui küsitav.    

 

• Telli Technics EAH-AZ60M2 kõrvaklapid endale Photopointist ››