Touch Pro 2 ja Diamond 2 :: Digitest
Kolm aastat tagasi polnud HTC nimi veel tuntud. Täna on firma suurepärase tootevalikuga mobiililooja paremas tootesegmendis. Isegi Google valis enda mobiili turule toomisel koostööpartneriks just HTC… Nüüd on firma välja toonud uue generatsiooni oma lipulaevadest Touch Pro ja Diamond.
Proovisin telefone Touch Pro 2 ja Diamond 2. Mõlemad on Qualcomm’i 528 Mhz protsessori ja Windows Mobile 6.1 opsüsteemiga nutitelefonid, mis kasutavad kaunist uut TouchFLO™ 3D kasutajaliidest. Touch Pro 2 on QWERTY klaviatuuriga 180 grammine suure puutetundliku ekraaniga mudel, Diamond 2 on mõnevõrra kergem, jäädes alla 120 grammi ja klaviatuuri ei oma. Telefonidel saab midagi tehtud ka näpuga juhtimisega, kuid parem on kasutada puutepliiatsit.
Telefonide disain ja väliskuju
Mõlemal telefonil katab pea terve esikülje puutetundlik ekraan, Touch Pro 2 oma on 3,6 tollise diagonaaliga ning Diamond 2 oma 3,2 tolline. Resolutsioon on täpselt sama – 800 x 480, mis lööb märgatavalt iPhone’i (480 x 320) ja teeb ka peened kirjad dokumentides või maakaardil loetavaks. Võrreldes Touch Pro esimese mudeliga on just ekraan suurem ja annab vajalikku pinda. Nupud telefonide ekraanidel on kõvasti kahanenud, kuid sellegi poolest mugavalt kasutatavateks jäänud.
Telefonide väline disain on küllaltki erinev, Touch Pro 2 on ümarama disaini ja veidi suurema ekraaniga, samuti laiem ja kõrgem. Üldkuju on iPhone’i sarnane – tagant ümarduv, küll raskem ja mõõtmetelt suhtelt veidi kitsam.
Diamond 2 on terav, nurgeline nii telefoni üldkujus kui ka tagakülje disainis, mida ilmestab kolmnurgakujuline heledast metallist disainielement ümber telefonikaamera objektiivi.
Muidu on Diamondi tagakülg must ja läikiv. Touch Pro 2 kasutab tagaküljel alumiiniumihalli töötlust, selle keskel on hall auklik „saar“. Esiküljelt ümber ekraani on mõlemad telefonid musta värvi, servadel metallist, Touch Pro 2 puhul läikiva töötlusega ja Diamond 2’l pool-matt töötlusega. Seega välimus on nutikatel kõnekarpidel küllalt erinev
Mõlemal telefonil on all (paremal) otsas üks kaabliauk – USB laadimiseks, andmevahetuseks ja käed-vabad komplektile. Esikülje allservas on neli nuppu – kõnele vastamine, kõnest keeldumine, Windowsi menüü ja tagasi klahv. Kõnele vastamise ja kõnest keeldumise nupud ununevad telefoni alles proovima hakates täiesti ära, sest ekraanil kuvatakse kerimisriba rohelise ja punase suunaga. Esimesel katsel püüdsin rohelist näpuga tabada, aga hiljem taipasin, et hoopis kõnele vastamise nupu abil saab teo tehtud.
Telefonide sisselülitamise nupud on vana Nokiatelt võetud traditsiooni kohaselt ülal otsas, vasakul, väga tavalisel kohal – vasaku külje ülaosas on ka helitugevuse reguleerimise nupud. Kaamera juhtimiseks ühtki nuppu eraldi pole, see tähendab, et kaamerakasutus võtab veidi kauem aega. Mõistagi on Touch Pro 2’l veel ka ekraani alt välja libisev viierealine täisklaviatuur, sellest eraldi hiljem. Mõlema telefoni alumises paremas nurgas on pesa „pliiatsile“, mis teeb telefonis sobramise ja kirjutamise hulka lihtsamaks. Telefoni karbis tuleb kaasa ka üks varupliiats, sest pisike pulk võib ju kergesti kaduda. Pulgake ise on plastmass otstega, kuid keskelt metalliga kaetud. Justkui särav kroom!
“Karbi” sisemus
Telefonides on HTC andmetel 288 MB põhimälu ja 512 MB salvestusruumi, kuid tarkvara näitab mõnevõrra vähemat. Samuti saab telefoni mälureservi tõsta microSD mälukaartide abil. Mõlemas telefonis on Wifi (IEEE 802.11 b/g), neljasageduslik GSM/GPRS/EDGE ja HSDPA/WCDMA võrgu tugi ning GPS. Tilluke erinevus on riistvaras Bluetoothi osas – Diamond 2 piirdub Bluetooth 2.0 protokolliga ja Touch Pro lubab juba 2.1 versiooni. Telefonide põhikaamerad on ka erinevad – Diamond 2 on parema, 5 megapikslise kaameraga Touch Pro 3,2 vastu.
Kuigi megapikslid veel midagi ei tõenda, siis kiires korras tehtud proovipildid kippusid Diamondil tõesti paremad välja kukkuma, valgust oli vihmastel ilmade ajal küll vähe ja telefonidel välklampe ka pole. Pildi võtmine käib mõlemal veidi uniselt, tundus, et telefonid püüdsid leida momenti, mil käsi vähem väriseks. Diamond suutis jäädvustada ilusamad värvid. Telefonide teised kaamerad videokõnede jaoks ehk enda pildistamiseks ekraani ülanurgas on tavalised väiksed VGA veebikaamerad, millel üsna niru pildikvaliteet.
Touch Pro on mõne võrra suurema akuga, „mahla“ on 1500 milliampertundi Diamondi 1100 vastu. HTC hinnangul tähendavad need vastavalt 500 ja 360 tundi ooteaega GSM võrgus või 510 ja 340 minutit kõneaega. Laadimine käib USB kaabli abil, kaasa tuleb ka adapter seinast USB voolu kätte saamiseks, aga tavaliselt võib siis telefoni „joota“ ka rüperaali abil. Telefonipoolne USB pistik pole siiski standardne, sest ühendab endas ka käed-vabad süsteemi ja Touch Pro 2 puhul ka TV väljundi, mis vajab küll telefoniga kaasa mitte tulevat eraldi kaablit.
Tarkvara poolest on mõlemal nutitelefonil peal Microsofti kontoritarkvara mobiilversioonid (Excel, Word, PowerPoint, OneNote), Adobe Readeri mobiiliversiooni, Remote Desktop Mobile, Opera ja Internet Explorer brauserid. Seega on telefonid kontoritööks hästi varustatud, mõistagi sobib Touch Pro tihedaks kirjatööks mõne võrra paremini tulenevalt suurest klaviatuurist.
Operaga õnnestus mul nii Swedbanki kui Sampo internetipankadesse ka sisse saada, rohkem panku käepärast polnud ja see polnud ka eesmärk. Ka on peal MSN Messenger, mis täna ju suuresti töövahend võib olla, mõneti häiris samas MSNi kiire ühendumine Hotmaili postkastiga, mida ma ise ei kasuta. Meelelahutuse poolt pakub Youtube’i rakendus. Silma jäi, et Touch Pro 2 sisaldab programmi Jetcet Presenter 5, mis Diamond 2’s puudub. Too professionaalidele suunatud esitlusrakendus on ka suurim vahe. Kontoritarkvara puhul häirib mind Office 2007 failivormingu kasutamine, tekstidokumendi salvestamiseks lubatakse valida .txt, .rtf ja .docx laiendeid ning Wordi template faili, kuid mitte vanakooli .doc’i, mida vajadusel ka mõni kolmas kontoripakett muudaks. No, ehk saab siis asjad ka vana .rtf’i abil siiski tehtud ka!
Nagu öeldud kasutavad telefonid Windows Mobile opsüsteemi, millel saab kasutada ka Skype klienti. See töötab samuti mõistlikult ja probleemivabalt.
A-GPS ja eelinstalleeritud Google Maps mobiilirakendus võimaldavad jälgida oma asukohta, kaart tiritakse küll Wifi või mobiilivõrgu kaudu. Mobiilivõrgu andmeedastus annab ka lisakiiruse asukoha määramisel, ilma selleta kannatab täpsus tuntavalt. Ka on kaasas QuickGPS, mis kiirendab asukoha leidmise protsessi tunduvalt “külmal” stardil. Windows Mobile tarvis leiab peale GMapsi nii mõndagi muud ka veel kaardirakendusteks, ka selliseid millele kaarte eraldi tõmmata pole vaja ja navigeerimisabi hulka parem on.
Kasutajaliides TouchFLO 3D on kena vaadata ja ammutab eeskuju Macist. Nimelt on see libisev riba telefoni ekraani allservas, mida saab näpu või pliiatsiga lohistada, et leida parasjagu otsitud telefoni funktsioone. Ikoonid ribal on küll värvideta, aga libisevad kenasti ning liides näeb hea välja. Muide, see liides pidada tulema ka kasutusele uutes Google Android opsüsteemiga HTC telefonides. Vähemalt nii räägitakse.
Turvalisus ja kasutusmugavus on mõneti vastuolulised asjad. Kui telefon kaabliga arvuti külge ühendada, siis pakub telefon sünkroniseerimist ja internetiühenduse jagamist. Kui kasutaja oodanuks ehk pakkumist võimaluseks telefoniga faile vahetada, näiteks pilte laadida, siis tegelikult Windowsis avaneb ootamatult kohe ka see võimalus.
Klahvistik
Touch Pro 2 suurim eelis Diamond 2 ees on klaviatuur ja sellega loomupäraselt ühilduv laiekraanirežiim, mis koos ekraani üles kallutusega teeb telefonist justkui pisukese rüperaali. Piltidel on telefon tihti just selles kallutatud ekraaniga asendis, aga reaalses elus on tihti mugavam ekraan kallutamata jätta, sest ekraan/klahvid jäävad siis silmadega/sõrmedega nurga alla ja numbriklahvidele ehk QWERTY kohal olevale ülemisele reale enam hästi ligi ei saa. Samas kallutatud ekraaniga on lauale asetada seadet muidugi lihtsam. Numbriklahvistikule ju pealegi palju rakendust ka pole, või oleneb kasutajast – mõneti on ju täpitähti hea edasi anda numbritega – ä – 2, ö – 8 ja õ – 6.
Siit tulebki üks häiriv asjaolu – Touch Pro 2 on meil USA klaviatuuriga. Touch Pro esimene versioon oli olemas ka Skandinaavia asetusega. Arvutikogemusega kasutajat võib lohutada – FN või Shift klahvi ei ole tarvis vajutada koos mõne muu klahviga, seda mugavalt ka teha ei saaks, sest kaht samas servas klahvi ei saa hästi ühe käe sõrmedega kätte ning mobiilil pole muidugi ühtki klahvi topelt. Telefon lihtsalt teeb peale Shifti vajutust järgmisena vajutatud tähe suure.
Touch Pro 2 ja Diamond 2 on HTC kvaliteediga telefonid ja väärt tööloomad. Touch Pro 2 annab pea kõik, mida tahta, aga kaalub ka ligemale 200 grammi. Diamond 2 jääb peaaegu võrdse hulga võimaluste juures veel eriti stiilseks ning meeldivalt väikseks peaaegu tavalise väikse maiustusetahvli mõõdus telefoniks.