Mängukonsoolide kuningas Wii ning tema lisatarvikud

22. mai 2009 | Digitest.ee | 7 kommentaari

Kui juttu tuleb mängukonsoolidest, meenub enamikule kaasmaalastest otsemald Sony Playstation. Nintendo konsool nimega “Wii” Eestis veel väga populaarne ei ole.

Aga võiks olla. Mujal maailmas on Wii ülimalt hinnatud ja aina populaarsemaks muutub. Viimastel aastatel on Wii müüginumbrite võrdluses teinud pika puuga ära oma lähimatele konkurentidele, kelleks on seesama juba mainitud Sony PS3 ning Microsofti Xbox 360. Eelmisel kuul tarnis Nintendo näiteks üle kahe miljoni Wii mängukonsooli. See oli Wii kõigi aegade rekord. Xbox 360 novembrikuu sama näitaja oli 836 000 ning PS3 näitaja 378 000 konsooli.

Wii konsoolid on maailmas koguni nii hinnatud, et Nintendol oli vahepeal raskusi tellimuste täitmisega. Photopoint sai kauaoodatud mängukastid kätte alles nädal aega tagasi ning praeguseks on neist alles vaid mõned üksikud. Loe edasi

Capture One 4

22. mai 2009 | Sven Začek

Peaaegu aasta tagasi kirjutasin artikli C1 ehk Capture One tarkvara kohta. Tookord sai võrreldud maailmas vaikimisi parimaks kuulutatud RAW-failide töötlemise tarkvara Capture One’i Adobe Photoshop CS2’ga ning peale jäi C1. Seda siis vähemalt mõningates situatsioonides ja muidugi valitud näidissituatsioonis värvide tõlgenduse koha pealt. Loe edasi

Kata Digital Sling Backpack 3in1 – isegi enam, kui kolm ühes

22. mai 2009 | Digitest.ee | 4 kommentaari

Digitaalsete peegelkaamerate levikuga on tekkinud vajadus kottide järele, milles aparaati ning sellele aja jooksul lisanduvat varustust endaga kaasas saaks kanda. Loe edasi

Microsoft Image Composite Editor – Panoraampildid lihtsalt, kiiresti ja tasuta

22. mai 2009 | Jaanus "digistoop" Terasmaa

Aasta viimastel päevadel sattusin lugema kodumaist reisiajakirja, milles oli alustuseks paarileheküljeline pildireportaaž USA-st, ühelt tuntud Eesti suusablogijalt. Loe edasi

Microsoft Photosynth – Panoraampildid lihtsalt, kiiresti ja tasuta

22. mai 2009 | Jaanus "digistoop" Terasmaa

Esimeses lihtsate, kiirete ja tasuta panoraamide loos rääkisime nö klassikaliste panoraamide tegemisest. Sellega sai põhiroog serveeritud, nüüd on aeg asuda magustoidu kallale, sest Microsoft üllatab veel teisegi lahendusega.

Selleks on  Microsoft Photosynth, mis on küll üldideeliselt ICE-ga analoogne (ehk siis väikestest piltidest suurema/täiuslikuma kokkupanekuks mõeldud), kuid sisult hoopis kaugemale minev lahendus.

Erinevalt tavapärasest 2D panoraamist saab selle abil lõpptulemust kuvada 3D kujul, minna asjade sisse ja vaadata seal ringi, kõndida ümber ja lennata üle, kuvada samaaegselt nii kõige väiksemaid detaile kui ka üldplaani.

Keegi ei keela muidugi ka lihtsamate lahendustega piirduda, aga süües kasvab isu.

Loe edasi

Nikon D3 vs Canon 1Ds MarkIII – kolmandate profiriistade tulemised

19. mai 2009 | Sven Začek | 2 kommentaari

 

 

See oli 1999. aasta juunis, kui Nikon kuulutas välja esimese korraliku digikaamera Nikon D1. Tegelikult olid ajakirjanikud juba üle 5 aasta digikaameraid kasutanud, kuid need olid äärmiselt kehvakesed, rasked ja kasutajavaenulikud. Need polnud ka päris digikaamerad, vaid filmikaamerad, mis olid ümberkohandatud töötamaks digipäradega. Kuid Nikoni D1 oli esimene spetsiaalselt loodud digipeegel. Sellel oli 2,6 megapiksline Sony sensor, mis lubas kasutada ISO-tundlikkusi 200 – 1600. Loe edasi

Ülevaade – Pentaxi lainurkobjektiiv DA15mm f/4

19. mai 2009 | Margus Männik

Mõni aeg tagasi sai tehtud väike ülevaade Pentaxi Limited-sarjast. Tänaseks pole see aga enam täielik, kuna poelettidele on jõudnud veel üks säärane digipeegelkaameraobjektiiv – SMC Pentax DA15mm f/4 ED AL Limited.

Kui DA15/4 Limited eelmise aasta Photokinal klaaskastis esmakordselt huviliste silme ette jõudis, tundus mulle, et midagi on valesti. Lainurkobjektiivid kipuvad olema pigem suured ja rasked, kui kompaktsed ja kerged. Loe edasi

Pentaxi ringvälk AF 160FC

19. mai 2009 | Margus Männik | One Comment

Vanarahvas teadis rääkida, et vankri parandamine olla targem talvel ette võtta. Küllap siis on talvel ka paras aeg sitikapildistamiseks mõeldud tööriistu soetada. Pentaxiomanikest makrohuvilisi peaks rõõmustama uus automaatne ringvälk.

Kuigi paljud arvavad ehk vastupidist, pole Pentax AF 160FC näol siiski tegu esimese Pentaxi kaubamärki kandva ringvälguga. Vanemad mudelid pärinevad lihtsalt digikaamerate-eelsest ajastust ning pole seetõttu eriti levinud. Erinevalt objektiividest, mis kestavad vanaisalt pojapojale, ei sobi vanemate välkude ja uute kaamerate tarkus eriti hästi kokku.

On arusaadav, et esmalt hoolitses tootja massiliselt ostetavate-müüdavate universaalvälklampide väljatöötluse eest, kuid tänaseks on jõutud ka uue, spetsiifiliselt makropildistamiseks mõeldud riistapuuni.

Loe edasi

Pentaxi valgusjõuline optikapärl – 55mm f/1.4 fiksobjektiiv

19. mai 2009 | Margus Männik

Nii mõnedki Pentaxi peegelkaameraobjektiividest on tegelikult juba üpris soiidses eas. Siiani müügil oleva FA-sarja (üli)valgusjõulise normaalobjektiivi optika jõudis esmakordselt letile juba 1984. aastal – tookord küll käsiteravustamisega korpuses.

Moodsad ajad nõuavad teadagi moodsamaid lahendusi. Ja nii meisterdas Pentax uue normaalobjektiivi – Pentax DA*55mm f/1.4 SDM.

Mitte, et vana viiekümnene (FA 50mm f/1.4) digikaamera ees kuidagi hätta jääks – kaugeltki mitte. Peamiseks vanuse märgiks on vast fotomasina keres asuvale mootorile üles ehitatud teravustusmehhanism, mis odavamate kaameramudelitega erilist kiirust üles ei näita.

Siiski ei piirdu uuendused kaugeltki kruvimehhanismi SDM-mootori vastu vahetamisega.

Loe edasi

Pentax K-m – midagi enamat kui lihtsalt kriisiaja lahendus

19. mai 2009 | Margus Männik | 2 kommentaari

©Tekst ja fotod: Margus Männik

Maailma majanduskriis on jõudnud ka Eesti fotohuvilise rahakotti ning sunnib paljusid oma meelisharrastusele kulutatavaid summasid üle vaatama. Õnneks on pilditegemise tehnika järjest odavnenud.

Tõsi, ega Pentaxi kaamerad senigi just kallid ole olnud. Konkurentide sama klassi riistade eest on ju tulnud välja laduda nii mõnedki tuhanded kroonid enam. Uue, kahe objektiiviga Pentax K-m komplekti saab igaüks jõuluks koju meelitada kõigest 8000 krooni eest. Kui palju või vähe selle eest siis saab? Loe edasi