“Buds” on tänaseks saanud ilmselt kõrvasiseste kõrvaklappide ingliskeelseks vasteks ja tegelikult on üsna tabav neid pisikesi varrega ja varreta punne “pungadeks” kutsuda. Samas oleks juba aeg ka eesti keeles neile sama tabav ja vaimukas nimetus leida.

Siin ja praegu ma siiski sellega tegelema ei hakka, aga kui sul, hea lugeja, on mõni mõte, siis võid seda jagada kommentaarides.

Igatahes valmistavad tänaselpäeval neid nn buds’e pea kõik suuremad tootjad – Samsung, Huawei ja nüüd ka Xiaomi. Üllatavalt konkurentidest puudus Xiaomi Buds 3 nimes liides “pro” või “ultra” või “max” vms. Kas see tähendab, et tootjal on säilinud kriitikameel või on lihtsalt oodata samast mudelist veel ka pro-versiooni? Nagu näiteks Xiaomi Redmi Buds 3 Pro?

 

Välimus

Ilmselt kõige enam sarnaneb Xiaomi Buds 3 mudel nii-öelda kõrvasisestele protoklappidele ehk siis Apple AirPods Pro versioonile. Ainult, et Xiaomi budside säravvalge (saadaval ka mustana) karp on veidi suurem, õhem ja ümaram. Meenutades oma kujult isegi originaalist rohkem juba mõnda aega kasutatud seepi – kuigi sedavõrd valget ja kõrgläikega “seepi” ma näinud ei ole.

Küll aga on vähemalt minu jaoks need kõrvaklapid ise üle elanud esmapilgul ehk märkamatu, kuid minu arvates äärmiselt olulist kasutusmugavuse kasvu pakkuva uuenduse. Nimelt needsamad “varred”, mis klappidest väljakasvavad pole mitte ümarad nagu tavaliselt, vaid lapikud ja see annab klappide käsitlemisel suure eelise.

Kui needsamad ümarad “torukesed” esimesel võimalusel näppude vahelt välja lipsama kippusid, siis lamedad püsivad ilma mingite probleemideta kenasti näppude vahel. Ma ei tea, kas ka teistel selliseid probleeme on olnud, kuid minule läks selline disainiuuendus küll täiesti kümnesse ning tegelikult ootaks sellist uuendust ka teistelt tootjatelt. Kas sa kuuled mind, Apple?

Veidi võiks ju iriseda selle üle, et Xiaomi on paaritamisnupu karbil nii hästi ära maskeerinud, et ma seda esialgu üles ei leidnud. Samas võib siin süü olla ka minu nägemisel, mis ohtrast telefoniekraani jõllitamisest ehk töntsiks kipub jääma, sest tegelikult on nupp üsna klassikalisel kohal st laadimispordi naabruses.

Komplekti kuulub veel lühikesevõitu USB-C laadimiskaabel ning kokku kolmes suuruses neitsilikult valged silikoonotsikud klappidele.

 

Xiaomi Earbuds tarkvara

Siin on mul virisemist veidi enamgi ja alustaks sellest, et Xiaomi Earbuds rakendus on vähemalt hetkel saadaval vaid Androididele ehk iPhone’i omanikud pühkigu suu puhtaks. Ei mõista ma sellist kitsarinnalisust, ei mõista. Tegelikult ka Androidile mõeldud tarkvara on selline üldine ja mitte mudelipõhine ehkki rakendus seadme siiski ära tunneb. Tõsi küll, klappide leidmine see-eest käis üsna sujuvalt.

Xiaomi Earbuds app pakub laias laastus kahte suunda – mürasummutus ja meediahaldus. Mürasummutuse juures on kolm valikut: mürasummutus, nö läbipaistvus (transparency) ja mõlemate funktsioonide väljalülitus. Meediahaldus on samuti üsna askeetlik, minu jaoks tegelikult isegi liiga askeetlik, kui aus olla. Kellelegi kindlasti selline minimalism meeldib, aga demokraatliku riigi kodanikuna oleks oodanud pisut suuremaid valikuid.

Paljusid paneb võib-olla mossitama ka ekvalaiseri või populaarsemate eelsätestatud helistiilide puudumine, kuid minu arvates ei pea selliseid asju üldse klapitarkvara lahendama, vaid pigem heliesitusrakendused vms. 

 

Xiaomi Buds 3 heli

Heli on mõistagi igasuguste kõrvaklappide A ja O ning mulle meeldib, et Xiaomi on sellest aru saanud. Juba aastakümneid tagasi, kui ma proovisin mingeid nende juhtmega kõrvasiseseid klappe, siis olin ma meeldivalt üllatunud nende hinna ja helikvaliteedi suhtest st naeruväärse hinna eest sai seal vägagi kvaliteetse heli. Tundub, et selline lähenemine on Xiaomis stabiilne läbi aastate.

Xiaomi Buds 3 juhtmevabade kõrvaklappidega oli selline lugu, et mida rohkem ma nendega kuulasin, siis seda enam need mulle meeldisid, sest antud klappide puhul on tegu nö täiskasvanutele suunatud helipildiga. See tähendab, et paljud klapitootjad püüavad oma klappide heli muuta võimalikult soojaks, bassiseks ja tummiseks, mida koolitamata kõrval ka meeldivam on kuulata.

Küpsem kuulaja, aga eelistab pigem võimalikult originaalilähedast heli ja seda Xiaomi kõrvaklapid ka pakuvad. See tähendab mõistagi vastavalt oma hinnaklassile või tegelikult isegi pisut paremat oma hinnaklassist.

Igasuguste kõrvaklappide ja kõlarite parimaks proovikiviks on sümfooniline muusika oma keerukuses ja komplekssuses. Mind isiklikult üllataski kõige rohkem see kui hästi Xiaomi Buds 3 selle ülesandega hakkama sai, sest helipilt oli avar ja hoogne ning piisavalt detailne.

See pole kindlasti paljudele melomaanidele piisav, kuid siin peame taas mõtlema hinna peale. Kõige olulisem oli aga see, et kuulata oli nauditav ning tegelikult ei tulnud pähegi nendele kõige pisematele detailidele erilist tähelepanu pöörata. Sümfooniale järgnenud Dire Straitsi kitarririffid aga ajasid mõnust isegi karvad käsivarrel turri. 

Kui ma eelnevalt mainisin, et need klapid pole bassikesksed, siis see ei tähenda, et bass oleks siin kuidagi puudulik või napp. Kaugel sellest, kus seda vaja oli eksisteeris igati rammus ja detailne kõrvukõditav bassiheli. Küll aga jäi minu jaoks liialt vaoshoituks kesksagedus st vokaal – eriti just vokaaldžässi kuulates.

Mis mind veidi hämmastas oli see, et Xiaomi jäi oma klappide heli tehniliste detailide kirjeldamisel üsna napisõnaliseks st puudus tüüpiline turunduslingo mingitest imelistest uutest tehnoloogiatest ja materjalidest, mida klapitootjad muidu helde käega meie teadvusesse valavad.

 

Kasutamine

Nagu ma juba varem mainisin, siis mõjutasid minu jaoks nende klappide kasutusmugavust olulisel määral need lapikud varred, millest oli mugav kinni võtta ning mis sõrmede vahelt väljalibisema ei kippunud. Nende samade varte pigistamise abil käis ka heli haldamine st lugude vahetamine ning helitugevuse reguleerimine, kuid pean ütlema, et eriti mugav see pole.

Samas see käib mitte klappide kui selliste, vaid antud tehnoloogia kohta. Olen sellega ka varem kokku puutunud oma Huawei FreeBuds Pro 2 puhul ja üldiselt püüan seda pigistamist seal vältida. Kuigi Xiaomil töötas see süsteem paremini kui Huaweil.

Lisaks helile tuleks kindlasti kiidusõnu öelda ka aku kohta – kogu testperioodi vältel pidin neid laadima vast korra või paar ning aku tundus olevat peaaegu igavene.

Kuigi Xiaomi reklaamib klappe mürasummutavatena, siis tegelikult on neil juba üsna hea passiivne mürasummutus ning kui aus olla, siis mina väga suuri erinevusi nii aktiivse kui passiivse mürasummutuse vahel ei näinud ning ka läbipaistev (transparency) režiim on paraku konkurentidel (Apple, Huaweijt) paremaks osutunud.

Ehkki klapikarp on särava kõrgläikega, siis kogu testperioodi vältel mul sellele märgavataid kriimustusi teha ei õnnestunud. Mõistagi ei kandnud ma seda näiteks koos võtmetega ühes taskus, klappide ainukeseks naabriks taskus oli telefon.

Klapid püsisid kõrvas kenasti kohe algsete silikoonotsikutega, aga tarkvara abil saab määrata endale kõige sobivamad otsikud. Selline võimalus on reeglina käinud kaasas kõrgema otsa klappidega.

 

Kokkuvõtteks

Kõrvaklapid on minu nõrkuseks – selle tunnistuseks on terve sahtlitäis ainult kõrvasiseseid klappe, mis on nii juhtmega kui ilma. Suuremad ülekõrva klapid, aga sahtlisse ei mahu ning ka neid on kokku juba viis.

Seetõttu võin ennast selles tootegrupis teataval määral asjatundjaks pidada ning ka Xiaomi Buds 3 mudelile väärilise hinnangu anda. Paratamatult võrdlesin neid kogu testperioodi vältel oma Huawei FreeBuds Pro 2 klappidega, ehkki viimased on Xiaomi omadest kaks korda kallimad.

Paraku annab see helikvaliteedis tunda ning vähemalt minu jaoks jäi Xiaomi helis nii mõndagi puudu. Kui mul neid Huawei klappe ei oleks ning minu igapäevaseks telefoniks oleks mõni Android, siis ma kaua ei kõhkleks, sest alla saja eurose hinnasildi eest on siin nii helikvaliteeti, akupidavust kui ka kasutusmugavust enam kui küllalt.

 

• Telli Xiaomi Buds 3 kõrvaklapid endale Photopointist ››